Mida arvate tehisintellekti (AI) puhul? Kas kohe tulevad meelde ulmelised pildid superarvutitest ja robotitest? Tehisintellekt on aga ammu ületanud ulme piire ja muutunud meie igapäevaelu osaks, seda ka finantsvaldkonnas. Kuidas see aga aitab finantsvaldkonnas ja kas tasub seda kasutada või on parem hoiduda? Lõppude lõpuks pole teada, millega me tegeleme, kui usaldame oma andmed tehisintellektile.
Kui kasutate finantsarvestuse rakendusi, võite olla juba tehisintellektiga rahanduses kokku puutunud. Mõned rakendused võivad teie kulutusi automaatselt kategoriseerida, esitada eelarvearuandeid ja isegi ennustada tulevasi kulusid. Temast võib saada ka teie isiklik finantsnõustaja. Kaasaegsed finantsassistendid jälgivad ja analüüsivad pidevalt teie finantstehinguid ja -kontosid ning hakkavad aja jooksul välja pakkuma säästmis- ja investeerimisstrateegiaid ning andma konkreetseid soovitusi teie finantseesmärkide saavutamiseks. Õppides ja analüüsides teie kasutajate kulutusi, hakkab see teie finantstehingute põhjal ära tundma harjumusi ja eelistusi ning kasutab seda teavet, et aidata teil teha paremaid finantsotsuseid. Selliste rakenduste näideteks on Wally, Plum, OliviaAI, Cleo, MintZip, Wizely ja Charlie (nüüd Chime). Hetkel saame hinnata vaid Wallyt, Plumit, OliviaAI-d, kuna viimased 4 avaldust pole Eesti elanikele saadaval. Meile pakutavad võimalikud valikud sünkroniseerivad aga suurepäraselt kohalike pankadega ja välistavad vajaduse tehingute käsitsi sisestamiseks, mis lihtsustab oluliselt eelarve koostamist.
Vaatamata paljudele eelistele on tehisintellekti võimalike eeliste hulgas rahanduses ka ohte. Üks neist lõksudest on võimalus suurendada kulutusi. Tehisintellekt võib kindlaks teha, et teatud kaubad või teenused on teie jaoks prioriteetsed, ja julgustada teid kulutama neile või kõrvalsaadustele rohkem raha. Eriti suureneb risk, kui rakendusel on ettevõttega kokkulepe teatud toodete reklaamimiseks. Näiteks kasiino või hobi puhul võivad inimesed alistuda nõrkushetkele ja kulutada suurema osa oma kapitalist asjadele, mida nad tegelikult ei vaja, sest tehisintellekt on neile esitanud suure hulga reklaame. toodetele, mis põhinevad nende huvidel ja hobidel, mistõttu on neid eksitatud või eksitatud tulutult. See võib muidugi kaasa tuua liigseid kulutusi ja võlgu, eriti kasutajatele, kes ei ole teadlikud, kuidas süsteem töötab ja kuidas tehisintellekt nende finantsandmeid kasutab. Tehisintellektil põhinevate süsteemide toimimise ja andmete kasutamise mõistmine on väga oluline aspekt, sest sel juhul kerkib üles andmete konfidentsiaalsuse küsimus, kuna see tekitab muret privaatsuse pärast. Tehisintellektiga finantsteenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt on vaja rangeid andmeturbepoliitikaid ja läbipaistvust. Samuti on oluline mõista, et ükskõik kui kasulik see rahaasjades ka poleks, ei suuda see alati inimest asendada, sest ka tehisintellekt võib eksida ja infot valesti tõlgendada. Kuna mõned ettevõtted kasutavad juba tehisintellekti klientide krediidivõimelisuse hindamisel assistendina, võib selline süsteem põhjustada vigu laenu väljastamist või sellest keeldumist puudutavate otsuste tegemisel, kuna see ei suuda analüüsida intuitiivseid ja moraalseid aspekte, mis juhivad. inimesed igapäevaelus. Vastasel juhul võib tehisintellekt inimese krediidivõimet valesti hinnata ja sundida teda laenu võtma, vaatamata kõrgele võlakoormusele võrreldes inimese sissetulekutega, mis toob kaasa tema pankroti väljakuulutamise ja võimetuse võlgu tasuda.
Nendest väljakutsetest ja muredest hoolimata on regulatsioonil oluline roll tehisintellekti turvalise ja vastutustundliku kasutamise tagamisel rahanduses. Ühendkuningriigi Financial Conduct Authority (FCA) töötab juba selle nimel, et luua regulatiivne raamistik, mis tagab ohutuse ja kaitseb tarbijate huve. Ka Eesti ei jää oma regulatiivsetes jõupingutustes kõrvale, kuna tehisintellektil töötavad tooted ja teenused on hõivanud olulise osa hariduse, tootmise, erarahanduse ja andmetöötluse turust. Näiteks Euroopa Liit tegeleb praegu sellega määruse uuendus tehisintellekt videovalve valdkonnas, hasartmängud ja andmete konfidentsiaalsust, samuti sellise assistendi kasutamist suurettevõtete tegevuses, kuna hetkel ainult Eestis umbes 20% suurettevõtetest kasutab oma tegevuses tehisintellekti Äripaevi andmetel.
Seega on tehisintellekt meie elu tasapisi lihtsustamas. See kiire kasv toob aga kaasa vajaduse range regulatsiooni järele, tagades andmete privaatsuse ja tarbijakaitse, tehisintellektil põhinevate süsteemide ja nende andmetöötluse põhimõtete mõistmise ning ratsionaalse mõtlemise, kuna kogu tehisintellekti nõustatav info ei ole kasulik või asjakohane. Suurepärane näide sellest probleemist oli see, kui advokaat pöördus tehisintellekti poole, et saada analüüsimiseks kinnisvarakohtu otsuseid. Ta esitas AI-le taotluse, oodates tõelisi kohtuotsuseid. AI aga hakkas oma algoritme ja andmeid kasutades genereerima fiktiivseid kohtuasju, mida esitas tõelistena. Advokaat, seda teadmata, kasutas neid andmeid oma uurimistööks. Seetõttu tuleks igasugust tehisintellekti edastatavat infot hoolikalt kontrollida ning eriti oluline on riskidega arvestada, kuna selline süsteem võib kaasa tuua nii elukvaliteedi paranemise kui ka kodara rataste vahele, kui riskid ja AI-põhiste rakenduste ja teenuste puudusi eiratakse.
Mis puudutab investeerimist ettevõtetesse, kes arendavad oma toodetele tehisintellektilahendusi, siis see võib samuti olla paljulubav valdkond. Paljud neist on juba börsil kaubeldavad, mis annab investoritele võimaluse kaasata kapitali tulevaste tehisintellektil põhinevate toodete kaudu. Selliste ettevõtete hulka kuuluvad Adobe (ADBE), Alphabet (GOOGL), Amazon (AMZN), Baidu (BIDU), C3 AI (AI), IBM (IBM), Micron Technology (MU), Microsoft (MSFT), Nvidia (NVDA), Oracle (ORCL), Palantir (PLTR), Tesla (TSLA). Kõik need ettevõtted on juba tehisintellekti oma süsteemides juurutanud või arendavad tooteid. Need ettevõtted võivad olla paljulubavad, kuna tehisintellektiga töötamine on ettevõtete suhteliselt uus funktsioon ja on huvitav näha, kuidas ettevõtted suudavad AI-d oma eesmärkidel rakendada või muuta, kuna selle võimalusi pole veel täielikult uuritud. . Muidugi tasub üle vaadata, kuidas ja mil määral need ettevõtted tehisintellekti kasutavad, samuti tasub alati enne investeerimist oma ettevõtete analüüs läbi viia ja riskidega arvestada, sest sinu investeering on sinu vastutus ja sa tegutsed turgudel omal ohul ja riskil.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tehisintellekti potentsiaal pole veel täielikult realiseerunud ning inimesed ja ka ettevõtted jätkavad eksperimenteerimist, juurutades tehisintellekti oma süsteemidesse ja uurides selle võimalusi, samal ajal treenides ja täiustades seda tehisintellekti raames. nende vajadused. AI kasutamise ja sellega töötamise puhul tasub loomulikult arvestada süsteemi lõkse, ebatäiuslikkust, tööpõhimõtet ja sellega kaasnevaid riske. Kui arvestada neid aspekte ja kontrollida tehisintellekti pakutavat teavet, on selline abiline kasulik, tõhus ja aitab elu veidi lihtsamaks muuta.