Kui palju lahedaid asju ootab meid lähiajal ees. Tänapäeval kasutab iga Eesti elanik pangakaarti. Väljastatud ja aktiivseid pangakaarte on isegi rohkem kui Eesti elanikkonda. Selguse mõttes 1.8 miljonit pangakaarti 1.3 miljonile Eesti kogurahvastikust. Seletus sellele proportsioonile on väga lihtne, ligi poolel elanikkonnast on mitme panga kaardid või näiteks kliendil on deebet- ja krediitkaart korraga samas pangas.
Kõik on harjunud plastikkaardiga maksma. Isegi mu vanaema kasutab seda juba aktiivselt igal pool. Uus normaalsus on juba päris pikka aega olnud ka igal pool telefoniga maksmine: Apple Pay või Android OS-i pangarakendusega. Kuid ma ütlen teile, et need on alles esimesed sammud selle poole, mis meid ees ootab.
Plastkaarte pole vaja
Esimene, üsna ilmne tõsiasi, on plasti tagasilükkamine. Tõepoolest, täna pole seda enam vaja. Kasutan seda ainult sularahaautomaadis sularaha väljavõtmiseks. Kuid isegi siis on pangad lihtsalt laisad, nad ei saa sularahaautomaatide konfiguratsiooni veidi parandada. Milles muide on tehniline funktsionaalsus juba olemas, et juhtmevabalt sularaha väljavõtmise toimingut teha. Ja üldiselt ma ei vaja plastikut. Makseid sooritan Internetis numbri ja CVV koodi abil. Poes teen kontaktivaba Apple Payga.
Aga lähme edasi. Varsti ei pea te enam midagi sisestama. Mida ma pean sisestama? Näiteks täna, kui soovite osta midagi alliexpressist või Amazonist. Selleks tuleb sisestada: oma andmed, kuhu arveldada, kuhu pakk saata ja seejärel sisestada kaardi andmed. Mõnikord teostage ka turvalise koodi autoriseerimine. See on pikk ja ebamugav. Varsti näeb kogu protsess teie jaoks välja selline: klõpsate ostma, näete loendit kaartidest, millega saate maksta, ja oma andmeid. Valige kaart ja saate oma mobiiltelefonile automaatse pööramise taotluse. Pärast Face ID või Touch ID kinnitamist sooritatakse makse. Vaid 3 klõpsu ja ilma sisendita.
Digitaalse makse arhitektuur
Üldiselt on kogu Apple, Google, Garmin, Fitbit Pay arhitektuur suunatud palju suurematele muutustele. Ei lähe kaua aega, kui saate seadistada oma kahe klõpsuga külmiku nii, et see tellib teie eest automaatselt piima, kui see otsa saab. Või näiteks sõidate autoga tanklasse ja pärast bensiinipaagi täitmist saate automaatselt tasudes kaugemale sõita. Kuidas see toimima hakkab? Sul on täna juba oma põhiline "plastkaart". Sellega genereerid digitaalse koopia Apple Pay või SEB ja Swedbanki pangarakenduse jaoks. Selliseid digikoopiaid saab teha ka kelladele – Apple kellale või Garminile. Tööstus on vaid mõne kuu kaugusel, et need digitaalsed koopiad oleksid teie külmikus, autos, Home Podis või Alice'i kõnejaamas. Võite paluda Alice'il häälega lisada talle SEB-Swed kaart ja tellida emale lilled koos kohaletoomisega.
Kuidas digikaardid ja -maksed töötavad?
Samal ajal näete oma pangarakenduses kõiki digikaarte, mis on iga seadme jaoks loodud. Te ei pea enam pangas põhikaarti vahetama, saate Alice'ist või Samsungi külmikust digitaalse koopia välja lülitada ja need seadmed ei saa enam ühtegi ostu sooritada. Kuidas see välja näeb, näete allolevalt Revoluti rakenduse fotolt. Nad on juba sellesse ajastusse esimesena astunud ja pakkunud seda funktsiooni tellimuste jaoks. See tähendab, et täna genereerivad nad Netflixi, Spotify, iTunesi jaoks kaartidest digitaalseid koopiaid, mida saate ise parameetrite seada ja määrata, kui palju ja kuidas Netflix teilt tasu saab. Ja kui olete täna Netflixist täiesti väsinud, saate pangarakenduses deaktiveerida tellimuse / kaardi digitaalse koopia.
Edaspidi kasutame ühte pangarakendust
Peagi avate ühe rakenduse ja näete kõiki oma kontosid ühel ekraanil. Olgu selleks siis Swedbank, SEB, LHV või kasvõi näiteks Saksa pangakonto. Samal ajal saate mitte ainult vaadata väljavõtet või teada saada saldot, vaid ka teha makse ja saada raha sama rakenduse raames ja sama panga erinevate kontode kaudu.
Ma ei tulnud selle peale ise. Juba täna arenevad kõik Eesti pangad aktiivselt Euroopa regulatsiooni Open Banking algatusel. (Lisateavet avatud panganduse kohta siin). Selle mõte on muuta pangad ja nende andmed avatuks, mistõttu kannab algatus nime “Avatud pangandus”. Kõik selle määruse kohased Euroopa pangad peavad võimaldama kolmandatest osapooltest arendajatel integreerida pangateenused finants- ja mitterahaliste rakenduste ja teenustega (API) kaudu.
Juba täna saab SEB või Swedbanki internetipangas vaadata kahe panga saldot ja väljavõtet korraga.
Mida see meie kõigi jaoks tähendab? Üsna varsti ilmuvad finantsrakendused (mitte pangad), mis koondavad erinevate pankade andmeid. Ja näidake seda ilusas ja mugavas rakenduses. Samal ajal ei vaja te enam muid Swedbanki või SEB pangarakendusi. Kardan, et just need fintech-organisatsioonid saavad pikemas perspektiivis kasu. Kuna nad pakuvad teenust mugavamalt kui pangad.
Miks pangad lasevad sellel juhtuda? Fakt on see, et pangad olid juba regulatsioonidega üle koormatud ja neil oli kiire, et neil oleks aega andmete edastamiseks juurdepääsu avamiseks oma API-dele. Ja kapitalistlikust põhimõttest juhindudes ei palkanud nad piisavalt inimesi, et kogu vajalik liides täielikult välja töötada. Seetõttu kaotavad pangad täitmise kiirust ja varsti võtab üks lahedatest fintech-ettevõtetest sellelt lahedalt määruselt kogu koore maha.
Andmete privaatsus
Võite esitada küsimuse. Kuidas saab kolmas osapool minu andmeid nõuda? Noh, kõik need organisatsioonid saavad reguleerija sertifikaadi ja saavad võimaluse andmeid küsida. Tõde on ainult teie heakskiidul.
Siiski saate oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Ja lisaks peab organisatsioon iga 2-3 kuu tagant uuesti teie heakskiidu saama.
Avatud pangandus muudab laenu ja liisingu taotlemise palju lihtsamaks. Kodulaenu või autoliisingu taotlemisel ei pea enam täitma avaldust iga panga kodulehel ega internetipangas. Avatud pangandussüsteemis on sul võimalik küsida pakkumist igalt teenusepakkujalt korraga. Ja te ei pea igaühele neist ise oma andmeid saatma. Laenuandja saab kõik teie kontod korraga üle vaadata. Nii või teisiti ootab meid panganduses tulevikus palju huvitavat.