Olen korduvalt notari juures tehingutel istunud ja iga kord, kui puudutatakse hüpoteeki/tagatist või eestikeelset (hüpoteegi seadmine), tekitab see teema ostjates ja müüjates palju küsimusi.
Hüpoteek on pant kinnisvarale. Kui ostate korteri laenuga (läbi kodulaenu/hüpoteeklaenu), siis pank soovib saada laenule tagatist ja selleks seatakse tavaliselt hüpoteek kinnisvarale. Hüpoteegipidajaks nimetatakse isikut (antud juhul panka), kelle kasuks hüpoteek seatakse. Samuti on võimalik võtta hüpoteek kinnisvarale, mida ei ostetud laenuga. Kinnistu omanik peab sellega nõustuma ja sellega saab ka temast tehingu osaline.
Hüpoteek on garantii pangale. Laenu mittemaksmisel on pangal õigus nõuda tagatiseks oleva kinnisvara (korter, maja) müüki ja nõude rahuldamist saadud rahaga. Siiski on võimalik, et hüpoteegi müügist nõude rahuldamiseks ei piisa, mistõttu pangad tavaliselt ülehindavad kehtestatud tagatise väärtust. Viimased korrad, kui mälu mind ei peta, kasutavad pangad valemit soovitud laen * 130% = tagatis (hüpoteek) kehtestatav / kinnisvaraga seostatav. Kuidas saab olla nii, et tagatise summa on suurem kui vara väärtus? See on omamoodi lisatagatis pangale. Kui kinnisvara hind tõuseb, siis probleemtehingu korral on pangal võimalik vara müüa ja katta kõik lisakulud.
Kui tekivad probleemid ning pangale laenu ja intresse ei maksta?
Isegi kui laenu tagasimaksmine on keeruline ja lahenduseks on kinnisvara müük, lubab pank enamasti klientidel selle ise müüa, et saada kinnisvara eest võimalikult hea hind. Kui aga asi on jõudnud kohtutäiturini (algatatud on täitemenetlus), siis ei saa klient/võlausaldaja enam müügiprotsessi mõjutada ja pank müüb vara nii nagu talle sobib.
Hüpoteek seatakse notari juures. Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu kandes on märgitud hüpoteegipidaja ja hüpoteegi summa. Veebilehel https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat saate teha päringu 3 euro eest ja saada terviklik info kinnisvara ja sellega seotud hüpoteekide kohta. Siin on näide.
Hüpoteek / tagatis ei sega sul soovi korral maja või korterit müüa... Müügi korral võid kustutada vana hüpoteegi - selleks tuleb pangaga kokku leppida laenulepingu lõpetamises. Hüpoteegipidaja muutmine või hüpoteegi tingimuste muutmine on tavaliselt odavam kui kustutamine ja nullimine.
Aja möödudes ja laenu maksmisel ning kinnisvara kallinemisel on võimalik võtta täiendavaid laene, kasutades tagatiseks sama kinnisvara. Samuti saate vähendada hüpoteeklaenu tagatist, kui teie krediidikoormus on aja jooksul juba oluliselt vähenenud. Mõnikord kohtuvad pangad ja võtavad teineteiselt hüpoteeke ka üle.
Tähtis!
Kui olete laenu tagasi maksnud, ei tähenda see, et hüpoteek lõppeb automaatselt. Hüpoteek lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega, mitte aga tagatud krediidinõude aegumisega (teie ja panga vahelise lepinguga). Kogu laenu tagasimaksmisel ei pea te hüpoteeki kustutama - hüpoteek võib jääda näiteks juhuks, kui soovite lähiajal uuesti samast pangast laenu võtta. Miks seda teha? Lihtsalt raha säästmiseks - sest hüpoteegi sidumine või lahti sidumine notari juures maksab raha.
Kinnisvarale saad hüpoteeki panna ka siis, kui sa praegu laenu ei võta, kuid mõtled, et sul võib tulevikus laenu vaja minna.
Lisaks ka hüpoteegi summa - näiteks ülaltoodud näites väljavõttelt summas 195 000 eurot ei tähenda, et pank peaks järsku kogu selle raha ära võtma. Pangal on õigus vaid sellele rahale, mida olete neilt laenanud :).
Kas teil on endiselt küsimusi? Vastan neile hea meelega kommentaarides! Meeldimised ja korduspostitused on väga teretulnud! 🙂