Mul paluti kirjutada mõtteid plokiahela ja krüptovaluutade teemal ning sellel teemal on tõesti on palju infot, millest on vaja aru saada.
Kui tahad sellesse teemasse põhjalikumalt süveneda, siis soovitan lugeda Michael Casey raamatut The Age of Cryptocurrencies, millest ise olen lugenud peaaegu poole.
Mõned aastad tagasi hakkas isegi mu vanaema rääkima Bitcoinist ja hiilgavast valuutast, mis on tõusuteel. Hüpe Bitcoini ümber sündis kiiresti. Sellel oli palju põhjuseid, kuid peamine on inimeste arusaamatus, millist tehnoloogiat see endaga kaasas kannab. Oli selge, et see on keeruline. Kõik rääkisid, et see on lahe ja et tegemist on läbimurdega ning kõik jooksid seda ostma nagu hiljuti poest tualettpaberit osteti - kategoorias “Ma ei tea miks, aga see on väga vajalik”.
Ühest küljest on kurb, et paljud, kes nüüd Bitcoinist või krüptorahadest kuulevad, suhtuvad neisse negatiivselt. Kuigi see on üsna mõistlik kuna Bitcoini hind lõhkes seebimullina ja kaotas vaid mõne päevaga üle poole oma väärtusest. Tegelikult on krüptovaluutade ja Bitcoini taga üks lahe tehnoloogia, mida propageeritakse plokiahelana.
Mis on plokiahel?
Arvan, et mind lugev publik ei ole eriti huvitatud plokkide ja krüpteerimismeetodite mõistmisest. Sel põhjusel püüan tehnoloogia kirjeldavat osa nii palju kui võimalik lihtsustada. Põhimõtteliselt võimaldab plokiahela tehnoloogia:
1. Krüpteerida kogu süsteemi sisestatud teave
2. Seda kinnitada
3. Hoia seda kõigile avatuna nii, et keegi ei saa aru mis seal sees on
4. Hoida teavet muutumatuna. Plokiahelasse sisestatud kirjeid pole võimalik muuta ega kustutada.
Mida kõik need asjad koos annavad? Need võimaldavad teil vabaneda vajadusest omada kolmandat isikut - riiki või panka - tehingus. Kui teete makse oma perele, on lisaks teile ja teie sugulasele selle tehinguga seotud pank ja kõik tagakontori töötajad (kellel on juurdepääs teabele). Kui teeksite tehingu Bitcoini või mõne muu krüptovaluutaga, poleks teil vahendajaid vaja. Töötav autonoomne süsteem kontrolliks teie tehingut ja lõpetaks ülekande. Samal ajal ei saaks keegi kunagi teada, et sa seda tegid.
Olete ilmselt juba mõelnud, et just selline salatsemine on kasulik ühiskonna mitte parimatele kihtidele. Ja sul on õigus. Relvade, narkootikumide ja muude asjadega kauplemine õitseb Bitcoini plokiahelas (või mistahes muus krüptovaluutas). See ei meeldi pankadele ja riigile, sest seal olevad andmed on suletud ja sellise valuuta või ühiskonna haldamine muutub peaaegu võimatuks. (Lisateavet plokiahela kohta siin)
Bitcoini edasine saatus
Eelnimetatud põhjusel ei kiirusta peaaegu ükski riik krüptovaluutat legaliseerima või teiste valuutadega samale tasemele seadma. Samas sel põhjusel meeldis see tehnoloogia arendajatele – võimalus muuta ühiskond riigist või ametiasutuste võimust sõltumatuks.
Kahjuks jääb Bitcoini nagu ka teiste krüptovaluutade, saatus kahetsusväärseks. Võimulolijad ei luba ühelgi krüptovaluutal elektroonilist raha asendada. Sellel on isegi päris hea majanduslik seletus. Isegi kui kujutame ette, et Bitcoinist saaks peamine arveldusvaluuta, oleks igas majanduskriisis - nagu praegu - tõsiselt mõjutatud kogu maailm. Valuuta oleks kontrollimatu ja riik ei saaks kuidagi mõjutada olemasolevaid meetodeid (raha- või fiskaalpoliitika). Vahetuskursi vabalangus devalveeriks terved tööstusharud ja tekitaks ühiskonnas täieliku kaose.
Seetõttu on krüptorahade eluiga utoopiline ja üldiselt üsna piiratud. Tehnoloogia ise areneb edasi ja seda rakendatakse suure tõenäosusega muusikas või fotograafias, kus loomingut tuleb kontrollida ja autoriõigused kaitsta. Mis puudutab maksesüsteeme ja valuutasid, siis plokiahelal on ka päris tõsiseid vigu. Siin on viimane näide - Bitcoiniga tehingu sooritamiseks kulub umbes 15 minutit. Seisate poes ja ootate oma sulanud jäätise ostu.
Kas peaksite investeerima bitcoini?
Lähme tagasi 2017. aastasse, mil kõik ümberkaudsed inimesed hakkasid mõtlema, et on aeg Bitcoine osta. Oli ka neid, kes investeerisid päris tipus ja istusid siis 2 aastat sügavas miinuses, aga sõna otseses mõttes enne tema uut hüpet tulid välja, nüüd hammustavad küünarnukist. See kõik sarnaneb 1636. aasta tulbimaaniaga, mil tulbisibul võis maksta terve maja koos krundiga. Bitcoinil ei ole sinna punkti jõudmiseks enam kaua jäänud.
Tahaksin jagada oma mõtteid Bitcoini kohta. Vaatame kõigepealt praktilisi aspekte. Raha on maksevahend ja selle populaarsuse tagab usaldus, turuosaliste arv ja selle valuuta eest käendav regulaator. Bitcoinil ei ole kahte neist kolmest olulisest komponendist: garantid, et selle taga pole õhku, ja osalejate arvu, kes seda arveldusvaluutana kasutaksid. Võib-olla on olemas vastuoluline "usaldus", mis tekkis pandeemia taustal ja asjaolu, et see on nüüd vaikne investeerimisparadiis - kuid minu arvates on see vaid ajutine ja põgus tunne. See valuuta ei ärata minus usaldust ja põhjus on siin:
Tehnoloogia on tõesti väga lahe - nagu idee kasutada krüptimist ja paljusid arvuteid tehingute kontrollimise ja salvestamise võimalusena, välistades samal ajal vajaduse kolmanda isiku (panga või regulaatori) järele, kes neid tehinguid kontrolliks ja salvestaks. Aga vaata - tehnoloogia eeldab, et sul peab olema 3 komponenti: sinu e-post (avalik võti) ja parool (privaatvõti). Sinu parool on kõige olulisem ligipääs sinu "rahakotile" - selle parooli alusel tead mitu münti sul on ja saad teha ülekandeid.
Veelgi enam - toimingute tegemiseks peate seadistama spetsiaalse terminali, ühenduma süsteemiga, sisestama privaatvõtme ja seejärel saate teha makseid. Tänapäeval on see tavakasutajale väga raske. Ilmusid krüptovaluutabörsid, mille eesmärk oli lihtsustada kasutajatega arveldamist ja võimaldada Bitcoinidega kaubelda teiste valuutade vastu. Kuid plokiahela süsteem ei ole lihtne.
Soovitan tutvuda veel ka meie artikliga - kuidas alustada investeerimist.