Kõigepealt olgu öeldud, et Eesti Vabariigis saab pensionile jääda alates 65. eluaastast. Nii meestel kui ka naistel on pensionile jäämise vanus sama - selles osas on võrdsus. Kui kodanik jõuab pensioniikka, saab ta soovi korral edasi töötada ning teenida lisatulu või tegutseda teisiti: jätta kolleegidega hüvasti ning pühendada enda aeg hobidele ja perele.

Kahjuks rahvastik vananeb ja tööealiste kodanike arv väheneb, kuid ülalpeetavate arv kasvab. Küsimus on selles, kuidas tagada pikka aega riigi heaks töötanud inimestele vajalikud vahendid, et nad saaksid väärikalt vananeda. Lõputu maksude tõstmine ei ole lahendus, sest sedasi väheneb oluliselt ka maksevõimeliste kodanike arv.

Praegu on Eestis välja töötatud kolmesambaline kogumispensioni süsteem. Ühe osa vanaduspensionist tagab riik - kuid muus osas sõltub igakuise täiendava sissetuleku saamine igast kodanikust endast.

- Pensioni esimene sammas - nagu juba mainitud - on see osa, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi poolt. Õigus sellele tekib pärast 15 aastat Eestis töötamist. Loomulikult on oluline, et töötamise ajal oleks ametlik tööleping.

- Teise samba mõte on iga kuu arvata maha ametlikust palgast 2% . Seda teeb töötaja eest tööandja. Riik lisab omalt poolt nendele sissemaksetele veel 4% sotsiaalmaksu pealt.

- Kolmas sammas on sama põhimõttega, mis teine - kuid see on kõigile vabatahtlik. Kui pärast kõikide pensioniarvutuste tegemist ei ole te enda prognoositava pensionisummaga rahul, saate endale teha kolmanda samba ning lisaks koguda. Osamaksete suuruse määrab igaüks ise.

Veel artikleid pensionile jäämise ja finantsinvesteeringute kohta saate lugeda meie veebilehelt, Telegrammi kanalist ja Instagrami blogist.